Vaatan, et meie manitsusi on tosiselt voetud. Room vaadata kohe, kui keskid kaasa elavad ;)
Mia, sinu too ul emeil hea meel ja shampus oli vaga hea alla libistada. Loodame siis ehk sinuga ka tagasi barcelonast saada. Kuigi seevist jaab su kolmest nadalast valja.
Eile oli meil voimalus tuba jagada uhe prantslasest mehega, kes raakis ainult natukene inglise keelt. Aga piisavalt hasti on meil selge ju ka kehakeel, nii et saime siiski jutud raagitud. Ta alustas oma teekonda Caminol 30. mail Pariisist. Kaasas kannab ta 25 kg kotti. Kull mitte seljas nagu meie vaid hoopis uheratalisel kotikandjal enda ees. Vanust on mehikesel kuskil 70. Aga oli vaga kobe. Ta oli endale ise isegi riide peale kaardi joonistanud, see oli supper age koos koikide tema infoga alustades jala suurusest, keha kaalust ja lopetades igast vajalike numbritega. Kuna ta oosel norskavat siis temonstreeris ta meiel oma ninaplaastrit, mida ta just meie jaoks endal eninapeale pani. Kahjusk ega see teda eriti ei aidanud. Meie saime kull aga natuke esimeste helidepeale muiata, parast mida ma endale korvatroppid korva surusin ja nagu nott magama jain.
Uldse kohtame siin pigem juba vanureid kui endavanuseid noori. SIiski siiski saime eile ohtustada kahe saksa neiuga, kes on pisut nooremad kui meie kuid kambas olid ka just pensiikka joudnud inglased.
Tana alustasime teekonda vaga hoogsalt. kaisime jarjest labi suisa 13 km kuni joudsime Astorgasse. Selleks ajaks olid kull jalad juba vasinud. liiga pikk teekond ilma eriliste puhkehetkedeta. Seal tegime me aga siis vaikese cofe con leche ning trugisime aga veel pea 10 km edasi oma oobimispaika Santa Catalina de Somozas. Ei saa ka markimata jatta, et kogu tanane teekond on toimunud magedes, muutkui ules ja alla ja nii ikka uuesti ja uuesti. Oleme kuskil 800 ja 900 meetrit ul emerepinna.
Homme plaanime uletada korgeima mae siin ja see on umbes 1600 meetrit ule mere pinna.
Vigastused
uks ninatark vill varbaotsas
Ohatistest saime voitu 1-0 meie kasuks
olalihased valusad, sest liigume korgel ja on tuul
Jaame aga ikka teie kommentaare ootama. Ise suundun nuud voodisse siestatama, et kell 7 ohtusoogiks alla tulla. Hommikul aga 5.30 aratus ja siis uuesti teele. Oleme aru saanud, et hommikul on ikka kergem rannata, sest siis pisut jahedam ning liigume ka kiiremini edasi.
Mia, sinu too ul emeil hea meel ja shampus oli vaga hea alla libistada. Loodame siis ehk sinuga ka tagasi barcelonast saada. Kuigi seevist jaab su kolmest nadalast valja.
Eile oli meil voimalus tuba jagada uhe prantslasest mehega, kes raakis ainult natukene inglise keelt. Aga piisavalt hasti on meil selge ju ka kehakeel, nii et saime siiski jutud raagitud. Ta alustas oma teekonda Caminol 30. mail Pariisist. Kaasas kannab ta 25 kg kotti. Kull mitte seljas nagu meie vaid hoopis uheratalisel kotikandjal enda ees. Vanust on mehikesel kuskil 70. Aga oli vaga kobe. Ta oli endale ise isegi riide peale kaardi joonistanud, see oli supper age koos koikide tema infoga alustades jala suurusest, keha kaalust ja lopetades igast vajalike numbritega. Kuna ta oosel norskavat siis temonstreeris ta meiel oma ninaplaastrit, mida ta just meie jaoks endal eninapeale pani. Kahjusk ega see teda eriti ei aidanud. Meie saime kull aga natuke esimeste helidepeale muiata, parast mida ma endale korvatroppid korva surusin ja nagu nott magama jain.
Uldse kohtame siin pigem juba vanureid kui endavanuseid noori. SIiski siiski saime eile ohtustada kahe saksa neiuga, kes on pisut nooremad kui meie kuid kambas olid ka just pensiikka joudnud inglased.
Tana alustasime teekonda vaga hoogsalt. kaisime jarjest labi suisa 13 km kuni joudsime Astorgasse. Selleks ajaks olid kull jalad juba vasinud. liiga pikk teekond ilma eriliste puhkehetkedeta. Seal tegime me aga siis vaikese cofe con leche ning trugisime aga veel pea 10 km edasi oma oobimispaika Santa Catalina de Somozas. Ei saa ka markimata jatta, et kogu tanane teekond on toimunud magedes, muutkui ules ja alla ja nii ikka uuesti ja uuesti. Oleme kuskil 800 ja 900 meetrit ul emerepinna.
Homme plaanime uletada korgeima mae siin ja see on umbes 1600 meetrit ule mere pinna.
Vigastused
uks ninatark vill varbaotsas
Ohatistest saime voitu 1-0 meie kasuks
olalihased valusad, sest liigume korgel ja on tuul
Jaame aga ikka teie kommentaare ootama. Ise suundun nuud voodisse siestatama, et kell 7 ohtusoogiks alla tulla. Hommikul aga 5.30 aratus ja siis uuesti teele. Oleme aru saanud, et hommikul on ikka kergem rannata, sest siis pisut jahedam ning liigume ka kiiremini edasi.
Rännunaistele tervist:"TERVIST!!"
ReplyDeleteMul kaks küsimust?
1. Mis te selle ohatisega ette võtsite, et nii kiiresti asjaga ühele poole saite?
2. Miks ei ole pildimaterjali teie seiklusrikkast rännakust? Facebookis just nagu miskit korraks oli aga . . . teate ju küll seda ütlemist, et üks pilt räägib rohkem, kui 1000 sõna!!
Fotomaterjali ootama jäädes!
heips. tahan ka teiega seal olla:( praeguste plaanide järgi jah ma teile järgi lennata ei saa. aga oleme alustanud sõda ja vist isegi jõuame välja sotsiaalministeeriumisse:P nii et kui meie võit siis võib mind veel EA pardal näha küll. see aga alles helesinine unistus.
ReplyDeletemusid kallid paid teile. igatsen
Pidage vastu seal :)
ReplyDeletePaistab, et teil läheb päris sujuvalt :)
ReplyDeleteLoen huviga teie blogi, et näha, mis on toimunud :)