Teine päav

Hommikul kell 8 saadeti meid ööbimiskohast minema. Ilma söömata. No aga kas on voimalik hispaanias midagi mõistliku hommikuks leida, no muidugi ei. Ainult saua ja küpsist pakuti igal pool. Leidsime ühe pruunikama seemne saia ja mugisime seda kui ikka mäest üles ja siis alla matkasime. Eile muide läbisime 22,8km. Hetkeks oleme käinud 9km ja ees ootab 9km tõusu 270m peale. Ise oleme mere piiril. Kui surnud pole siis äkki teeme peale seda veel laskumise kuskil 3km. Muidu kõnnime siin ainult veiniistanduste vahel. Ühte ka mekkisime lounaks. Ime hea vein oli. Astra avastas, et ei sajagi mäeotsas vihma vaid me kõndisime pilve sees.

Teine päev vol 2

Kui keegi jäi mõttesse, et mis siis ikkagi eile sai, siis jah me olime surnud ja jah me ikkagi pidime mäest alka kõndima. Saagiks kokku 21,3km. Akbergesse jõudsime aga kell 19.30. Teekond oli ainult üles ja alla ning seekord ka kohati vesine/mudane. Kui ühest mäest üle saime lootuses, et nurgataga on kohe oobimiskoht, siis ei midagi. Tuli sama üless alka mantrat jätkata. Õnneks rahustas närvi teepeal müüdud siider, mida moidujad sobivalt osta said. Istusime sinna maha ning peagi saabus paarike austraaliast meile seltsi. Nendega sai siis kuni lõpuni meeldivalt aega veedetud. Siis jalad üles ja alla neid enam eriti panna ei jõudnud. Eks vaatsme mis täna saab.

Kriuksule

See postitus on tervenisti sulle. Meenutuseks meie eelmise korra keelega hobusest. Tundub, et see on neil siin kombeks :)

Lainetes

Mis veel siis täna toredat juhtus? Läbisime San Sebastian - Orio - Zarautz. Sattusime mööduma oma ainiti mäkketõusul lehmalaudast, mis andis oma aroome tunda juba kaugele. Minu jaoks üsnagi ok lõhnatugevus tõi aga Astrale kananaha mis kestis veel pikalt. Edasi sattusime minema läbi aia, kus seisis silt, ettevaatust lahtised hobused. Hiljem kohtasime abielupaari kolme lapse ja kahe eesliga. Väga edukas rännak. Vahepeal oli tee nii kitsas, et kujutlesime vägagi elavalt ette kuidas üks hetk Astra teel hobusega tõtt vahib ning keegi kuskilt mööda ei mahu. Ööbimiskoht on meil selles linnas ühe tänava kaugusel merest, maksis südametunnistuse järgi meile kokku 10€ ja õhtusöök kummalegi 11€, mis sisaldas ühele pudeli veini ja teisele pudeli vett. Vein osutus üllatavalt heaks lihaserohuks :). Ville on kahepeale kokku kaks. Valuvaigisteis sisse söödud 2. Üks marraskil puus. Ülejäänid vigastusi võib pidada pigem ealisteks iseärasusteks. Ja nüüd lähme loomulikult jäätise jahile.
Ps, Astra lubas kõikki jooksjaid siin vaadates, peale jäätise jahti, Tallinnas iga päev jooksmas käima hakata. Mina luban jalgu puhata :P

Pilte ka

Jõudsime uude kohta mille nimi on lihtsa elu piigadele liiga raske meeles pidada. Istume suurte lainetega päikeselises rannas ning just toodi lauale pudel punast kangemat ning salat

Kõndimas

Hommikul arkasime Heldiniga kohutava sahmimise peale. 15 naist uhes toas, see ei ole nalja asi. Meie olime peaaegu viimased arkajad. Hommiku sook oli, nii nagu enamus siin pakutavaid eineid, sai, sai ja veelkord sai. Ma ei kujuta ette millised me oleme reisi lopuks.
Tanane kõndimine algas entusisiastlikult. Kuna lounasoogi koha leidsime alles 16 km parast, siis vasisime vahepeal päris ära. [Astra]