T2na hommikul alustasime oma r2nnakut Leonist Santiago suunas. Hommikul kell kuus oli 2ratus. Juba esimesel pooltunnil j2id minu saapapaelad teiste kylge kinni ja kui mind k2imiskepiga takistatud poleks, siis oleksime me ilmselt j2rgmiseks suundunud arsti poole.
Kui olime j6udnud k2ia nii 7 km, siis l2ks tee kaheks, meie valisime tee, mis viib yle m2e (raskused on yletamiseks) ja asutusime r66msalt edasi, ise vahetevahel imestades, miks tipphooajal nii v2he inimesi caminotab. Hiljem sai kaarti hoolikamalt vaadetes selgeks, et olime valinud alternatiivse teekonna. Kui 10 000 sammu seljataga oli aeg esimeseks suupisteks ning kuigi me arvasime, et t6siseid hispaanlasi pole olemas, siis 6nnestus komistada meil just yhe sellise otsa - nimelt parkisime alal, kus tal oli plaan riisuda (v6i umbes nii). Tegemist oli muidugi tema majaesisega. Aga kui on majaesine, siis on j2relikult riigimaa :P
J2tkusid kilomeetrid tapvas kuumuses, tyhermaal, ei suurt j2lgegi tsivilisatsioonist (ainus j2lg oli see, et vahel olid p2ris tee moodi teed). Ja raisakotkas ka lendas ja ootas, et me oimetult maha kukuksime. L6puks kaotas lootuse. Selle eest ilmusid v2lja erinevad v2rvilised liblikad, kes ymber meie jalgade tiirutasid. 6nneks polnud tegemist lihas88jatega.
Esimeses kylas, kuhu j6dsime, ei olnud 88bimispaika, ainult purskaev, kus sai natuke lapsep6lve meenutada. Loivasime j2rgmisesse kylakesse (mille nimi praegu meelde ei tule) ja 6nneks oli kohe yks esimestest majadest alberque, kuhu me end kiiresti sisse seadsime. Kylas ringi liikudes kysiti meie k2est mitmeid kordi, et kas see on meie esimene camino p2ev. Seletus sellele on lihtne ja loogiline - me lihtsalt n2eme nii valged veel v2lja.
Ahjaa, hispaanalsed on hullud! Neil pole pehmet saia. Ytleme nii, et enamus saiu seisab poes lahtiselt (et nad k6vaks muutuksid) ja isegi kui need kotis on, siis on kotisuu ylevalt avatud. P6hjamaa inimene v6ib selliseid saiu k2imiskeppidena v6i kylmrelvana kasutuda.
Vigastused
Parem pool (k2si ja jalg) on p6lenud (p2ike, va kurinahk, paistis millegip2rast ainult yhelt poolt)
Villid (0,5)
Valus selg (ilmselt homseks kukub otsast 2ra)
Valusad jalad (ilmselt lahkuvad koos seljaga)
Valusad 6lad (nemad ehk j22vad pead toetama)
Saavutused
Tegime 24500 sammu
L2bisime 20,1 km
Oleme endiselt r66msad ja roosad (v6i siis m6nest kohast ka juba punased)
toredad läbielamised teil seal :)
ReplyDeletemul tekkis vaid paar küsimust, esiteks kus, preili, oli su 50 kaitsefaktoriga päikesekreem ja teiseks.. mis värvi su rõivad on :D
This comment has been removed by the author.
ReplyDeletePäris karm värk teil seal kui esimesel päeval jalad lahkuma hakkavad, loodan, et seda ikka ei juhtu...ja ühinen esimese kommenteerijaga, kus on kreem????
ReplyDeleteEhk teeb meele rõõmsaks see, et teil on ka kaaskannatajaid, kes täna teele asuvad ja optimistlikult loodavad tähtsamad kohad Roomas kahe päevaga ära jalutada....(mitte et see teie teekonnaga võrreldav oleks)
Mis siis ikka, peale ilusate villide ei oskagi rohkem eriti midagi soovida ja Olgu tee teile kerge :)
Miks mulle just praegu tundus hetkeks, et meie vihmasel ilmal pole väga vigagi =)
ReplyDeleteSee koht, kus selg hakkas ära kukkuma oli päris õõvastav, mul on lihtsalt väga hea kujutlusvõime!
Ja päriselt ka, paksult kreemi peale, ärge seal grillige!
Ei tegelikult olen selle päikese üle ikka veitsa kade ka, no natukenegi võiks ikka meile ka siiapoole jaguda.
Kerget jalga ja olge tublid(päikest ei julge soovidagi =)!
Kalli!!