Pealelõunat, kui olime oma öömaja kenasti üles leidnud seadsime sammud tagasi linna. Plaan oli leida mulle hispaania sim kaart. Leidsimegi kaks poekest, ühes teenindus aeglasem kui teises. Sain sim kaardi aga nett ikka ei töödanud. Vahepeal otsisime kella 18 paiku söögikohta, mis kohati tundus, et selliseid asutusi selles linnas ei eksisteeri. Aga nagu ikka otsisime me lihtsalt valest kohast. Õhtusöök maksis, spagetid 8.50 ning kana koos salati, kartuli ning peekoniga 11.30. Söögikoha teenindaja, umbes 70 aastane taadike omas sellist mälu, et me mõlemad Astraga olime üllatunud. Peale seda oli aeg natuke linnas jalutada. Käisime ühele poolsaare moodi saarele ringi peale, nautisime ilusat ilma ja vaadet. Lõpeks seadsime sammud kodupoole tagasi, kuhu me 1h hiljem ka laekusime. Alberge, kus me ööbime on kõigile üllatuslikult kallis, 16.50 maksime ööbimise ja hommikusöögi eest.
Ja vahepeal saatis Marek, kes mulle koti laenas, sõnumi et mul kott pildipealt vaadates liuga madalal. Vat selline luks, elu, et aidatakse isegi nii kaugelt. Nüüd aga paneme silmad kinni ja magamegi.
Ja vahepeal saatis Marek, kes mulle koti laenas, sõnumi et mul kott pildipealt vaadates liuga madalal. Vat selline luks, elu, et aidatakse isegi nii kaugelt. Nüüd aga paneme silmad kinni ja magamegi.
Ega see ju laias laastus nii väga kallis ööbimiskoht polnudki. Kui mu mälu mind ei peta, siis eelmine kord olid need nö kallid 10 raha ja hommikusaia ning -kohvi jaoks tuli kuskilt veel ekstra kohvik leida. Oli vist nii...
ReplyDeleteJa mismoodi see taadu teile oma mälu demonstreeris?
Siinkandis on nii 19 kraadi. Inimesed on päris rahul.