Seega otsutasin ükspäev koos Seppaga umbes 7km jalutuskäigule minna. Mõeldud tehtud. Kui kuskil 1km või 2 oli koduni jäänud tundsin, et nii nüüd on küll jalaga väga kehvad lood. aga ega ju midagi teha ka ei andnud. Tuli aga vapralt koduni välja vedada. Kodus sain suure "õnne" osaliseks - vereni hõõrutud vill ühel jalal. teine jalg oli kummalisel kombel puutumata jäänud. Nädal või nii paranemiseks aega ja seadsingi sammud uuesti samale teekonnale. See kord olin targem ja panin jalga oma spetsiaalsed matka sokid. ja kohe oligi erinevus tunda. Koju jõudes oli vaid vana villi koht natuke õrn.
Hea muidugi, et olen asunud juba kõndima. 7km maha kõndides on jalad ikak suht valusad. arvatavasti peaksin ikka veel vastu aga see pole ju ka selline igapäev 24 km maha kõndimine.
Tänase päeva mõte: kõndida, kõndida, kõndida ja ikka kõndida
No comments:
Post a Comment