Teine päav

Hommikul kell 8 saadeti meid ööbimiskohast minema. Ilma söömata. No aga kas on voimalik hispaanias midagi mõistliku hommikuks leida, no muidugi ei. Ainult saua ja küpsist pakuti igal pool. Leidsime ühe pruunikama seemne saia ja mugisime seda kui ikka mäest üles ja siis alla matkasime. Eile muide läbisime 22,8km. Hetkeks oleme käinud 9km ja ees ootab 9km tõusu 270m peale. Ise oleme mere piiril. Kui surnud pole siis äkki teeme peale seda veel laskumise kuskil 3km. Muidu kõnnime siin ainult veiniistanduste vahel. Ühte ka mekkisime lounaks. Ime hea vein oli. Astra avastas, et ei sajagi mäeotsas vihma vaid me kõndisime pilve sees.

Teine päev vol 2

Kui keegi jäi mõttesse, et mis siis ikkagi eile sai, siis jah me olime surnud ja jah me ikkagi pidime mäest alka kõndima. Saagiks kokku 21,3km. Akbergesse jõudsime aga kell 19.30. Teekond oli ainult üles ja alla ning seekord ka kohati vesine/mudane. Kui ühest mäest üle saime lootuses, et nurgataga on kohe oobimiskoht, siis ei midagi. Tuli sama üless alka mantrat jätkata. Õnneks rahustas närvi teepeal müüdud siider, mida moidujad sobivalt osta said. Istusime sinna maha ning peagi saabus paarike austraaliast meile seltsi. Nendega sai siis kuni lõpuni meeldivalt aega veedetud. Siis jalad üles ja alla neid enam eriti panna ei jõudnud. Eks vaatsme mis täna saab.

Kriuksule

See postitus on tervenisti sulle. Meenutuseks meie eelmise korra keelega hobusest. Tundub, et see on neil siin kombeks :)

Lainetes

Mis veel siis täna toredat juhtus? Läbisime San Sebastian - Orio - Zarautz. Sattusime mööduma oma ainiti mäkketõusul lehmalaudast, mis andis oma aroome tunda juba kaugele. Minu jaoks üsnagi ok lõhnatugevus tõi aga Astrale kananaha mis kestis veel pikalt. Edasi sattusime minema läbi aia, kus seisis silt, ettevaatust lahtised hobused. Hiljem kohtasime abielupaari kolme lapse ja kahe eesliga. Väga edukas rännak. Vahepeal oli tee nii kitsas, et kujutlesime vägagi elavalt ette kuidas üks hetk Astra teel hobusega tõtt vahib ning keegi kuskilt mööda ei mahu. Ööbimiskoht on meil selles linnas ühe tänava kaugusel merest, maksis südametunnistuse järgi meile kokku 10€ ja õhtusöök kummalegi 11€, mis sisaldas ühele pudeli veini ja teisele pudeli vett. Vein osutus üllatavalt heaks lihaserohuks :). Ville on kahepeale kokku kaks. Valuvaigisteis sisse söödud 2. Üks marraskil puus. Ülejäänid vigastusi võib pidada pigem ealisteks iseärasusteks. Ja nüüd lähme loomulikult jäätise jahile.
Ps, Astra lubas kõikki jooksjaid siin vaadates, peale jäätise jahti, Tallinnas iga päev jooksmas käima hakata. Mina luban jalgu puhata :P

Pilte ka

Jõudsime uude kohta mille nimi on lihtsa elu piigadele liiga raske meeles pidada. Istume suurte lainetega päikeselises rannas ning just toodi lauale pudel punast kangemat ning salat

Kõndimas

Hommikul arkasime Heldiniga kohutava sahmimise peale. 15 naist uhes toas, see ei ole nalja asi. Meie olime peaaegu viimased arkajad. Hommiku sook oli, nii nagu enamus siin pakutavaid eineid, sai, sai ja veelkord sai. Ma ei kujuta ette millised me oleme reisi lopuks.
Tanane kõndimine algas entusisiastlikult. Kuna lounasoogi koha leidsime alles 16 km parast, siis vasisime vahepeal päris ära. [Astra]

San seb 2

San Sebastian

Pealelõunat, kui olime oma öömaja kenasti üles leidnud seadsime sammud tagasi linna. Plaan oli leida mulle hispaania sim kaart. Leidsimegi kaks poekest, ühes teenindus aeglasem kui teises. Sain sim kaardi aga nett ikka ei töödanud. Vahepeal otsisime kella 18 paiku söögikohta, mis kohati tundus, et selliseid asutusi selles linnas ei eksisteeri. Aga nagu ikka otsisime me lihtsalt valest kohast. Õhtusöök maksis, spagetid 8.50 ning kana koos salati, kartuli ning peekoniga 11.30. Söögikoha teenindaja, umbes 70 aastane taadike omas sellist mälu, et me mõlemad Astraga olime üllatunud. Peale seda oli aeg natuke linnas jalutada. Käisime ühele poolsaare moodi saarele ringi peale, nautisime ilusat ilma ja vaadet. Lõpeks seadsime sammud kodupoole tagasi, kuhu me 1h hiljem ka laekusime. Alberge, kus me ööbime on kõigile üllatuslikult kallis, 16.50 maksime ööbimise ja hommikusöögi eest.
Ja vahepeal saatis Marek, kes mulle koti laenas, sõnumi et mul kott pildipealt vaadates liuga madalal. Vat selline luks, elu, et aidatakse isegi nii kaugelt. Nüüd aga paneme silmad kinni ja magamegi.

Algus

Alustasime oma seiklusrikast reisi Barcelonast hommikul kell 6.10, kui väljusime hotellist. Sealt edasi metrooga raudteejaama ning kiirrongiga San Sebastiani, kus meie tõeline camino alguse sai. Kas hispaanlastele meeldib hämada? Jah meeldib :) otsisime taga infopunkti, kui selgus, et kuigi viidad olid lõppenud siis oleks me pidanud üle jõe minema. Õnneks leitsime lõpeks kõik üles ja nüüd kruiisime linnapeal ringi. Elu on lill!

Taas reisile

26.06.2013 asun taas teele camino suunas. Seekord põhjatee

Mägedes

Mägi alt vaadates

Mägi üleval

Täna ronisime 2000m kõrgusele. Nii vahva oli. Mis sest, et pärast esimest 10 sammu oli hing nööriga kaelas. Hingeldasime nagu hullud. Hiljem kuidagi harjus ära, peale seda kui 4km tõusu seljataga oli. vaated olid imeilusad. Ise ka ei sukunud, et sellisesse kohta välja jõudsime.

Meriii

Mäged

Täna kimasime kõigepealt pikki costa brava rannikut kitsastel teedel mööda mägesid. Väga äge oli ja hea, et roolivõimuga auto oli. Hiljem kimasime ka sisemaa veel kitsastemal mägiteedel. nüüd oleme õnneliult hotellis, kus wifi on niiii aeglane ja levib ainult foajees :P seega erilisi sissekandeid oodata pole :(

Pilte ka